25 juuli, 2013

PAAR SUVIST PÄEVA ISTANBULIS

Hagia Sophia katedraal on Bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke, mis on ehitatud 6. sajandi I poolel (532-537) Konstantinoopolis (tänapäeva Istanbul) Justinianus I valitsemise ajal. See õigeusu kirik, mille ehitamiseks on kasutatud punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini, oli suurim katedraal Euroopas kuni 16. sajandini. 1453. aastal aastal vallutasid Konstantinoopoli türklased ning kirik muudeti Aya Sofya mošeeks ja selle juurde lisati pikad tornid – minaretid, kust kutsuti moslemeid palvusele. Kogu kristlik sisustus asendati islamipärasega, mosaiigid kaeti krohvikihiga kinni, kuna islam keelab inimfiguure kujutada. Alates 1935. aastast on mošee muudetud muuseumiks. Turistidele on ta avatud kuus päeva nädalas, välja arvatud esmaspäeviti.


Hagia Sophia katedraali külastus - slideshow



Sinise Mošee (Sultanahmet Camii) ehitas sultan Ahmet I aastatel 1609-1616. Tegemist on toimiva mošeega (islamisusuliste pühakoda), kuhu päevast päeva voorib moslemeid, et palvetada taeva poole. Palvusele kutsib moslemeid viis korda päevas kõrgetest mošee minarettidest (6 tk) araabiakeelne hüüd.
Mošee on avatud ka turistidele, kuid enne mošeesse sisenemist tuleb järgida mõningaid reegleid. Näiteks ei tohi mošeesse siseneda välisjalanõudega - igale külastajale antakse kott, kuhu saab panna jalatsid. Naistel peab olema pea ja õlad kaetud - soovi korral ulatatakse naistele pearätik. Turistidele on eraldatud vaid väike osa mošeest, samal ajal kui palve osa oli piirdega eraldatud. Sinna pääsesid ainult meespalvetajad. Naistele oli aga oma koht mošee taga, mis oli ka piirdega eraldatud. Terve põrand on mošees kaetud punase vaibaga. Seinad ja lagi on kaunistatud väga kirjude ja huvitavate mustritega, akendel on pilkupüüdvad vitraažid.
Et rõhutada islami üleolekut Bütsantsi kristlusest, ehitati Sinine mošee Hagia Sophia vastu. Mošee läheduses asub ilus Saksa purskaev ja Egiptuse obelisk.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar